• Jalgpalli täpsuslöökide (karistuslöökide) löömise võistlusel osalevad igast võistkonnast 1 nais- ja 1 meesvõistleja.
• Võistlusjärjekord loositakse vahetult enne võistluse algust.
• Karistuslööke (penalteid) lüüakse 9 meetri kauguselt väravasse, mille mõõdud on 2×5 meetrit (väike jalgpallivärav)
• Värav on jagatud üheksaks sektoriks. Sektori tabamise eest saab punkte vastavalt sellele, millist väravaosa tabatakse. (vt joonis)

• Igal võistlejal on 2 proovilööki ja 5 võistluslööki. Proovi- ja võistluslöögid sooritatakse järjest. Löökide seeriad filmitakse, et vajadusel oleks võimalik tulemust üle kontrollida.
• Kui võistleja tabab väravaposti või ristlatti või pall põrkab sektoreid eraldavalt tähiselt tagasi, siis saab ta konkreetse löögi eest nulli.
• Kui võistleja tabab posti või latti või sektorit eraldavat tähist kuid pall läheb väravasse, siis loetakse löögi tulemuseks vas­tava sektori punktid kust pall sisenes, vajadusel kasutatakse videokordust.
• Võistlejate saadud punktid liidetakse ja seejärel järjestatakse tulemused võist­kond­li­kult.
• Võrdsete tulemuste korral osutub võitjaks see võistkond, kelle naisvõistleja on ta­ba­nud rohkem kõrgemaid punkte andvaid sektoreid (Näiteks kui mõlema võistkonna tulemus on 50 ja ühe võistkonna naisvõistleja on kõrgeima tulemusena tabanud 2×8, teisel aga 1×8, siis osutub võitjaks esimene võistkond). Kui naisvõistlejate tabamused on võrdsed, võrreldakse meesvõistlejate tulemusi.
• Protestid esitatakse kohe peale löökide seeria lõppu, hilisemaid proteste ei rahuldata.